Ajal, mil maad katab paks lumevaip ja looduslik värvipalett näib esmapilgul piiratum kui teistel aastaaegadel, joonistasid kunstikooli 3. kursuse õpilased julgevärvilisi ekspressiivseid maastikke. Tähelepanu ei olnud suunatud nähtava täpsele kirjeldamisele, vaid looduses esinevate joonte rütmidele, liikumistele ja pingetele.

Tööde lähtepunkt polnud aga talvine maastik kui motiiv, vaid soov väliskeskkonna vaikuse ja värvinappuse juurest põigata kriitide ja mõtte abil teistele radadele – kujutleda ja kujutada maastikke, mis ei allu parajasti akna taga valitsevale aastaajale. Joonest sai vahend, mille abil nihutada fookus nähtavalt tajutavale ning lubada liikumisel, värvil ja rütmil avaneda vabamalt kui reaalsus seda parasjagu võimaldas.

Edvard Munchi mõte „Ma ei maali seda, mida näen, vaid seda, mida tunnen“ loob tähendusliku raami ka nendele töödele. Joon muutub esmaseks väljendusvahendiks — ta voolab, murdub, kordub ja otsib oma rada nagu maastik ise. Värv ei allu reaalsusele, vaid toetab meeleolu ja liikumist.

Näitusel osalevad: Marietta Rannasto, Miia Saar, Eleanor Jaagomäe, Adon Sünt, Lisete Laineveer, Elisa Maria Kindel, Marta Paron, Gertrud Tire, Moona Kuusmann, Keira Olivia Markvardt, Liisa Paumverk, Loviisa Ollisaar, Melisse Marie Trumsi, Pärtel Lokk, Sandra Männik, Sofi Marie Tomera, Karola Raja, Diana Duško.

Näitus jääb stuudio 1. korruse galeriis avatuks 28. veebruarini.

Uudise kaanepildi autor on Marietta Rannasto.

Repro: Marietta Rannasto, 2026

Repro: Miia Saar, 2026

Repro: Eleanor Jaagomäe, 2026