Teadagi, õpetajal ei tohiks olla lemmikõpilasi. Aga, sa võid õpetajana olla paljude õpilaste lemmikõpetaja. Just seda on Sallys õpetaja Kalli.

Kalli, liitusid Sally Stuudioga kohe peale magistriõpingute lõppu 2013. aastal ehk 10 aastat tagasi. Oled selle aja jooksul õpetanud ja õpetad ka praegu lapsi ja noori pea kõigis vanuseastmetes. Kõige enam on aga sinu käe all 10-12-aastaseid kunstisõpru. Mida sa pead selles vanuses lastega töös kõige suuremaks väljakutseks? Aga rõõmuks?

Selle vanuseastme puhul on minu jaoks kõige suuremaks väljakutseks õpilaste soovidega arvestamine, sest grupis on lapsed, kes on just välja astunud 7–9 vanuseastmest ja saanud hiljuti 10-aastaseks ning samaaegselt on grupis lapsed, kes saavad poole õppeaasta pealt 13-aastaseks. Laste huvid on erinevad. Nooremad lapsed armastavad rohkem fantaasiaülesandeid ja soovivad meisterdada, vanemad õpilased krimpsutavad kulmu, kui meisterdamisülesanded isegi jutuks tulevad – nemad eelistavad arendada realistlikult kujutamise oskusi. Väljakutseks on leida nii-öelda kudne kesktee.

Rõõmu pakuvad säravad silmapaarid, kes mind tundi ootavad. Teatavasti õpivad ka õpetajad alalõpmata ja püüavad alati tunde veel paremini läbi viia. Kui aga juhtub, et mõni tund ei õnnestunud suurepäraselt, siis kunstiringi vanusegruppide lapsed nii-öelda annavad õpetajale pisikese “valearvestuse” andeks ja on sama motiveerituna järgisel korral kohal. See on hästi armas!

… ja kahtlemata valmistavad rõõmu laste kunstitööd! Õpilased ei lakka üllatamast! ☺

Jaga palun lugejatega mõni väärt nipp, kuidas selles vanuses laste enesekriitilisuse ja rahulolematusega toime tulla?

Rahulolematusetundel peab olema mingi põhjus. Katsun selle õpilasega rääkides välja selgitada. Kui põhjus on teada, saame koos mõelda võimalike lahenduste peale. Oluline on alustatu lõpule viia. Mingit konkreetset nippi mul paraku varrukast välja tõmmata ei ole.

… võimalik, et vahel aitab näidete toomine elust enesest. Me kõik oleme kunagi olnud sama vanad. Oluline on, et laps tunneb, et teda mõistetakse. Ka tegutsevad kunstnikud ja kuulsad nimed kunstiajaloo õpikutest on oma karjääri jooksul pidanud ületama erinevaid takistusi – ka nemad on kogenud rahulolematust.  Kindlasti leidub siinkohal inspireerivaid näiteid kunstiajaloost (olenevalt sellest, mis juhtumiga on parajasti tegu).

Mis on ühe hea kunstitunni saladus?

Ühest vastust antud küsimusele on raske anda: tunni õnnestumine sõltub mitmetest asjaoludest. Õpetaja võib planeerida väga hea tunnikava, kuid kokkuvõttes, kuidas tund õnnestub, oleneb paljuski ka õpilastest ja “pagasist”, millega nad tundi tulevad – kas puhanuna ja motiveerituna või tühja kõhuga ja väsinuna otse koolipingist, taustaks näiteks mured eakaaslastega vmt. Mõni ülesanne õnnestub ühe õpilasgrupiga suurepäraselt, teise grupiga aga mitte.

Oma tunde planeerides mõtlen iga kord sellele, mida oleme juba teinud  ja mida võiksime veel teha – arvestan õppekavaga. Programm peab olema vaheldusrikas nii teemade, žanrite kui ka tehnikate poolest. Hea kunstitund on õpetlik ja huvitav. Lisaksin eelnenule veel märksõna “etapiline”, mis on väiksemate laste tundide planeerimisel ja viimaste õnnestumisel edu saladuseks. “Huvitav” on aga see märksõna, mida mõistame erinevalt ja tuleb tõdeda, et kõigile ei saagi iga tund/ülesanne meeldida, küll aga on oluline õpilastele selgitada, miks me midagi teeme – mille jaoks see on kasulik.

Kuidas ennast õpetajana vormis hoiad?

Õpilased aitavad õpetajat vormis hoida. Kunstiringi lapsed käivad reeglina ühes vanuseastmes mitu aastat (kuni 3 aastat). Tihtipeale kiinduvad lapsed oma õpetajasse ja võimalusel käivadki 3 aastat sama õpetaja juures. Seega ei saa õpetaja laisaks muutuda ja igal aastal hästi õnnestunud ülesandeid korrata, kuna grupis on lapsi, kes on neid ülesandeid juba teinud. Tuleb pidevalt uusi ideid genereerida. ☺

Hoian silma peal erinevatel Instagrami gruppidel, kus igapäevaselt postitatakse erinevate kunstnike töid. Aeg-ajalt jäävad mõne kunstniku tööd millegi poolest silma ja salvestan need. Vahel tekib koheselt mõte, kuidas nähtust inspireerituna midagi oma õpilastega teha.

Samuti hoolitseb Sally Stuudio selle eest, et õpetajad oleksid kursis sellega, mida kunstnikud ja kolleegid mujal maailmas teevad. See on äärmiselt oluline, kui soovime õpilasi toetada erinevate loovprojektide väljamõtlemisel ja elluviimisel: loovprojekt eeldab millegi “uue ja üllatavaga” väljatulemist. Selleks, et mitte korrata seda, mida on juba kuskil tehtud, on tarvis olla kursis sellega, mida rahvusvaheliselt tehakse – on vaja koguda “killukesi”, et neist midagi uut sünteesida. Nii on näiteks Sally õpetajatel traditsiooniks kujunenenud Veneetsia Biennaalide külastamine, mis annab rahvusvahelisel kaasaegsel kunstiväljal toimuvast mingisugusegi ülevaate.

Küsis Annely
Vastas Kalli
Novembris 2023